Hea kunstiõpetaja!

Kuulutame välja konkursi III kooliastme ja gümnaasiumi olümpiaadiülesannete ja hindamisjuhendite koostamise  töörühma liikme kohale.
Kandideerimiseks palume saata 1-2 ülesannet III kooliastmele ja ka gümnaasiumile.
Ülesannete saatmise tähtaeg on 23.september 2016

Kunstihariduse Ühingu juhatus

Rõõm noorte kunstnike loomingust. IV üleriigilise kunstiolümpiaadi kokkuvõte 2016.

  1. aprillil tulid Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumisse kokku parimad noored kunstnikud eesti koolidest. Toimus  IV üleriigilise kunstiolümpiaadi lõppvoor.  20. veebruaril toimunud piirkondlikes voorudes  selgitati välja parimad, kes said võimaluse esindada oma linna või maakonda. Lõppvooru gümnaasiumirühmas võistles 32, põhikoolis aga 31 osavõtjat . Eelvoorudes osales 19 erinevat piirkonda, õpilaste osavõtt oli  rohkearvuline. Seetõttu kutsuti lõppvooru vaid kaks parimat ainetundjat linnast või maakonnast. Olümpiaadi lõppvoor, kus osales  60. erineva kooli õpilased, koosnes traditsiooniliselt  kolmest etapist: kodune loovtöö, teooria  ja  kohapealne loovtöö.

Põhikooli omaloomingulise koduse  töö teema oli Meri ja inimene. Kunstitöö pidi olema maal akvarelli-, guašši-, akrüüli- või õlivärvitehnikas. Merekultuuri aasta 2016 on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele, mere ääres ja merega koos elamise kunstile, inimese ja mere suhetele kauges minevikus või praegu, linnas või maal. Kodused tööd selles vanuserühmas tõestasid loomingulisust,  iga noore kunstniku huvitavaid ideid, osavat maalimisoskust.

Gümnaasiumi koduse loovtöö teema oli sel aastal Üksi ja koos. Gümnasistid said võimaluse mõtiskleda oma loovtöös mitmete oluliste teemade üle, näiteks: Kas valutad südant maailma pärast? Kas loodad tehnoloogiale või inimestele Sinu ümber? Õpilased võisid valida teostuseks kas maali või värvilise joonistuse. Gümnasistide kodune looming oli sel aastal sisuliselt huvitav, isikupärane ja ka tehniliselt suurepärane.

Põhikooli kohapealse loovtöö teemaks  oli See olen MINA. Ülesandeks oli maalida monokroomne autoportree. Kasutada võis abivahendina  peeglit või selfie`t. Igaüks sai valida värvid ja väljenduslaadi, mis iseloomustasid töö autorit kõige täpsemalt ja isikupärasemalt.

Gümnaasiumi kohapealse loovtöö teema oli Kaasaegne kangelane või kangelanna. Ülesandeks oli maalida modelli järgi figuur, kujutades teda kaasaegse kangelasena. Modelli võis pildistada ja kasutada maalides fotot. Fooni lahenduses kasutasid noored kunstnikud  fantaasiat. Mõlemate vanuserühmade ülesanded eeldasid head kujutamisoskust, teadmisi näo- ja figuuri proportsioonidest,  loomingulisust .

Nii kodused kui ka kohapealsed kõrge tasemega loovtööd tõestavad, et eesti koolides on palju noori andekaid kunstnikke.

Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis ülesande püstitusest, töö originaalsusest ja isikupärast. Loovtöid hinnati skaalal 1-20 punkti. Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis 10 eripalgelist ülesannet. Valdkonnad, milles oskusi ja teadmisi kontrolliti olid:

Gümnaasiumi osas:

  1. Kunstikultuuri lugu ( teosed, autorid, ajatelg)
  2. Kunstivoolud
  3. Kirjakunst
  4. Kunstimõisted
  5. Ruumiline mõtlemine, detaili ruumiline kujutamine
  6. Disaini ja tehnoloogia areng
  7. Kaasaegse kunsti mõisted, autorid ja nende teosed
  8. Eesti arhitektuur ( ehitised, autorid)
  9. Portree proportsioonid
  10. Värviring ja värvide heletumeduse skaala

Põhikooli osas:

  1. Kunstiterminid ( lünktekst)
  2. Perspektiivi alaliigid
  3. Värviõpetus, värvuste nimetused
  4. Maailma kultuur ( moekunst)
  5. Optilised illusioonid
  6. Figuuri joonistamine
  7. Kunstiga seonduvad ametid
  8. Kunstimõisted ja seoste leidmine (lõimumine eesti keele , meedia ja ajalooga)
  9. Ruumiline mõtlemine, geomeetrilise vormi kujutamine
  10. Kirjakunsti ja geomeetria seoste leidmine

 

Põhikooli vanuserühmas sai I koha Liisamari Viik Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist.  Ta  oli ka parim teooriatundja, lisaks sai parima kohapealse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Ave Ojaberg).

II kohale tuli Sandra Serena Sulin Saku Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja on Eda Piisang).

III koht – Eliise Talts Paikuse Põhikoolist (juhendaja õpetaja  Monika Vaher).

Kunstihariduse Ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Anna Liisa Sääsk Suure -Jaani  koolist (juhendaja õpetaja Reeda Sadam).

Kunstihariduse Ühingu preemia koduse loovtöö eest sai  Mia Rulli Kehra Gümnaasiumist, tema juhendaja õpetaja on Anne Tanne .

Gümnaasiumi vanuserühmas saavutas I koha  Saamuel Rammo Tallinna Reaalkoolist. Ta oli ka parim teooriatundja (juhendaja õpetaja Maarja Kell).

II kohale tuli Anna Karakjan  Kuressaare Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Anne Mets).

III koht – Eneli Rõigas Viljandi Gümnaasiumist, kellele kuulus ka Kunstihariduse Ühingu preemia kohapeal tehtud  loovtöö eest (juhendaja õpetaja Ene Runing).

Parima kohapealse loovtöö preemia sai Arina Žarkova Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumis (juhendaja õpetaja  Olga Link).

Traditsiooniliselt  jätkus olümpiaadipäev tunnijuhtide Triinu Jürvese , Andrus Roosi ja  Liis Kalmeti juhatusel Kumu kunstimuuseumi saalides. Õpilased ja nende juhendajad said osaleda programmides „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!“,  „PEATEEL“  ja „KONFLIKTID JA KOHANDUMISED“.

Olümpiaadi lõputseremoonia,  kokkuvõtted ja autasustamine  toimus Kumu auditooriumis. Tänati ka koostööpartnereid. Kuigi aukirju said vaid võitjad, siiski  väärivad kiitust kõik osalejad ja nende tublid õpetajad.

Loodame, et Haridus-ja teadusministeerium jätkab Kunstihariduse Ühinguga väärtuslikku koostööd ka järgmisel õppeaastal ning olümpiaadi edasist toetamist. Nii  avastame ja tunnustame paljusid andekaid noori.

Kuigi olümpiaadi korraldustoimkonna ja  žürii töö oli pingeline, oli koostöö toimekas ja huvitav. Žürii koosseisu kuulusid: Liia Jung Tallinna Ühisgümnaasiumist, Eve Kiiler Tallinna Ülikoolist, Heli Mänd Arte Gümnaasiumist, Indrek Raudsepp Tabasalu Ühisgümnaasiumist ja  Jüri Mäemat Pelgulinna Gümnaasiumist.

Kunstiolümpiaadi lõppkokkuvõtteid saab vaadata   www.teaduskool.ut.ee  või  www.kunstiharidus.ee

Pilte kunstiolümpiaadist saab vaadata https://drive.google.com/folderview?id=0B8bc-zsCxX7hbUFoZ3RKeUNFYUE

Olümpiaadipäeva kajastav film  on You Tubes

https://www.youtube.com/watch?v=AiVmWbahry0

Head vaatamist!

 

Liia Jung

Üleriigilise kunstiolümpiaadi töögrupi juht

MINA JÄÄN

XII noorte laulu- ja tantsupeo teema “Mina jään” on otsekui allkiri, mis seob meid kodu ja lähedaste inimeste ning meie keele ja kultuuri kaudu meie juurtega. Kõigi me juured saavad alguse kodust, kus meile omast olemise viisi põlvest põlve edasi kantakse ja vanematelt lastele edasi antakse.

SOS Lasteküla aitab abi vajavatel lastel hoida sidet oma juurtega, kinkides neile kodud, vanemad, õed-vennad ja kogukonna.

Selleks et  iga laps ja noor saaks soovi korral toetada SOS Lasteküla tänuväärt tegevust ning et XII noorte laulu- ja tantsupeo teema ja mõtted rohkem omaks ja tuttavaks saaksid, kuulutavad XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad koos SOS Lastekülaga välja joonistusvõistluse “Mina jään”.

Joonistusvõistlusele on oodatud vabalt valitud tehnikas loodud tööd mõnel XII laulu- ja tantsupeole ning SOS Lastekülale olulisel teemal: “Minu inimesed”, “Minu kodu”, “Minu maa”, “Minu juured”, “Minu aeg”.

Võistlustöid saab esitada 19. aprillist kuni 1. juunini. Võistlustöid hindab žürii kolmes vanuseklassis – 1.-3. klass, 4.-9. klass ning gümnaasium. Žürii valib laekunud tööde hulgast gast vanuseklassist välja 4 tööd ning parima töö väljaselgitamine toimub rahvahääletuse teel koostöös ERR lasteportaaliga lastejaam.ee.

Iga vanuseklassi võidutöö trükitakse SOS Lasteküla heategevuslikuks postkaardiks. Võistlusele laekunud töödest korraldatakse virtuaalnäitus laulupeo kodulehel (www.laulupidu.ee) ning samuti näitus Viru Keskuse neljanda korruse aatriumis, mis avatakse septembri alguses.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Epp Maria Kokamägi (kunstnik), Heinz Valk (SOS Lasteküla heatahte saadik), Kerstin Hallik (XII noorte laulu- ja tantsupeo kunstnik), Heli Jürgenson (XII noorte laulupeo peadirigent), Margus Toomla (XII noorte tantsupeo pealavastaja), Liia Jung (Kunstihariduse Ühing) ning Margus Oro (SOS Lasteküla tegevdirektor).

Täname abi eest Kunstihariduse Ühingut ja Lastejaama!

Täpsem info: http://2017.laulupidu.ee/laulupidu/heategevuslik-joonistusvoistlus-mina-jaan/

Kunstiolümpiaadi lõppvoor

Kunstiolümpiaadi lõppvoor  toimub  laupäeval 23. aprillil 2016

Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis Mulla 7

Päevakava:

9.00 osavõtjate registreerimine (omaloominguliste tööde esitamine)

10.00 olümpiaadi avamine (auditoorium)

10.15 -11.15  teooriavoor (auditoorium)

11.15 -12.00 lõuna (kooli söökla)

12.10 -14.00 praktiline ülesanne (kunstiklassid)

14.15 buss Kumusse kooli eest

14.45 – 15.00 saabumine Kumusse, kogunemine ja gruppidesse jagunemine
15.00 – 16.45 juhitud ringkäigud näitustel kolmele grupile:

  1. „Teater kunstis“ – tunnijuht Liis Kalmet
  2. „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!“´- tunnijuht Andrus Roos
  3. „Konfliktid ja kohandumised“ – tunnijuht Triinu Jürves

Juhendajad on samuti oodatud programmides osalema.
17.00 -17.30 olümpiaadi lõpetamine Kumu auditooriumis, kokkuvõtted ja autasustamine

Kuidas tulla?
Pelgulinna Gümnaasium asub Mulla tn. 7, Mööblimaja taga.
Südalinnast (Viru keskus, Vabaduse väljak) sõita bussiga nr.40 Telliskivi peatuseni.
Troll nr.1 Kaubamaja juurest või Vabaduse väljakult sõita Lille peatuseni.
Balti jaamast troll nr. 5 ja 7 sõita Lille peatuseni.
Autoga parkimine kooli juures tasuta.

Kunstihariduse Ühingu liikmemaks!

Head ühingu liikmed!

Tuletame meelde, et 26.augusti 2015.a. üldkogu otsusega kehtestati ühingu aastamaksu suuruseks alates 01. 2016 10 €.
Palume ülekanne teha hiljemalt 25.aprilliks.

Arvelduskonto
Kunstihariduse Ühing
Swedbank EE352200221014507226
selgitusse lisada oma nimi ja aastamaks 2016.

Täname, kes on juba aastamaksu tasunud!

KÜ juhatus

Kunstihoone kutsub galeriitundidesse

“Kaunitar ja koletis”

Programm 5–8-aastastele lastele

Kestvus ca 60 min

Galeriitunnis “Kaunitar ja koletis” sukeldume Kris Lemsalu ja Tiit Pääsukese teoste värvikirevasse maailma. Mõistatame, kes ja kus on siin kaunitar, kes koletis. Keskendume nii silmnähtavale kui esmapilgul peidetule, saame teoseid vaadata, kuulata, nuusutada ja mõnel juhul isegi katsuda! Pärast teeme ise näpud värviseks ja loome oma kaunitari ja koletise maailma. Üldpädevused: inimsuhetele ning kaasaegsele kunstile keskenduv tund toetab eakohasel viisil väärtus- ja suhtluspädevust

Läbivad teemad: kunst, mina ja keskkond

Fookus: kunsti kogemine erinevate meeltegaminni

Mõisted: maalikunst, kompositsioon, koloriit

 “(L)avastus”

Programm 9–12-aastastele noortele.

Kestvus ca 60 min

 Mis juhtub, kui läheneme kunstiteosele kui lavastusele? Kuidas kõneleb maal, kui modelli nägu on anonüümne? Mida teha, kui sõnad on ülearused? Uurime välja ja taaslavastame Tiit Pääsukese kõnekad kompositsioonid ja Kris Lemsalu kujutlusvõimet kõditavate objektid näitusel “Kaunitar ja Koletis”.

Üldpädevused: tunni ülesehitus toetab suhtlus- ja õpipädevust, sisu aga väärtus- ja kultuuripädevust

Läbivad teemad: kultuuriline identiteet

Fookus: mittesõnaline eneseväljendus

Mõisted: kompositsioon, koloriit, installatsioon

 

 “Modernismist postmodernismi ja tagasi”

 Programm põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumile

Kestvus ca 60 min

Milliseid maalikunstile ainuomaseid võtteid kasutab Tiit Pääsuke, et oma maalid elama panna? Kuidas kohtuvad Kris Lemsalu loomingus „kõrge“ ja „madal“ kunst, argipäev ja unenäod? Mis seob nende kahe, esmapilgul äärmiselt erineva kunstniku loomingut? Võrdleme modernistlikku ja postmodernistlikku lähenemist kunstiteose loomisele ning proovime omal nahal järele.

Üldpädevused: tunni ülesehitus toetab suhtlus- ja õpipädevust, sisu aga väärtus- ja kultuuripädevust

Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus;

Fookus ja mõisted: maali kui modernistliku meediumi kesksed tunnused ja postmodernse kunsti avatus tõlgendusele, kunstnike loomemeetodid

Sally sabas

Laupäeval 2. aprilli ja 7. mail kell 14

Suur, karvane ja sõbralik Sally-koer võtab oma pika saba otsa näituse kõige väiksemad külastajad (ca 4-8-aastased), et teha koos üks mänguline ringkäik ning tutvustada koos lastega nende vanematele näitust. Programm nagu hea perefilm, mis pakub vaatamisrõõmu ja avastamist suurtele ja väikestele kunstisõpradele.

Laupäevane ringkäik

Laupäeviti kell 14, v.a. 02.04 ja 07.05

Laupäevase ringkäigu jooksul avastatakse teoste tähenduskihtide rikkalikku maailma, osalejatel on soovi korral võimalik ka ise panustada tõlgenduste paljususse.

Värvimeistri töötuba

Laupäeval 26. märtsil ja 16. aprillil  kell 16

Uurime näitusel eksponeeritut – mis värvitoone Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu kõige enam kasutavad? Mis võiksid olla nende teoste puhul hädavajalikud pigmendid, ilma milleta nad hakkama ei saaks? On see preisi-, ultramariin- või hoopis koobaltsinine? Ooker- või kroomkollane? Töötoa lähtepunktiks on kunstnike looming.

Uurime pigmente ja värve lähemalt ning proovime kätt värvimeistrina uhmerdades ja segades ise paar säilitusainetevaba maalivärvi.

 
Aitäh ja ilusat kevadet!
Minni