Rõõm noorte kunstnike loomingust. IV üleriigilise kunstiolümpiaadi kokkuvõte 2016.

  1. aprillil tulid Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumisse kokku parimad noored kunstnikud eesti koolidest. Toimus  IV üleriigilise kunstiolümpiaadi lõppvoor.  20. veebruaril toimunud piirkondlikes voorudes  selgitati välja parimad, kes said võimaluse esindada oma linna või maakonda. Lõppvooru gümnaasiumirühmas võistles 32, põhikoolis aga 31 osavõtjat . Eelvoorudes osales 19 erinevat piirkonda, õpilaste osavõtt oli  rohkearvuline. Seetõttu kutsuti lõppvooru vaid kaks parimat ainetundjat linnast või maakonnast. Olümpiaadi lõppvoor, kus osales  60. erineva kooli õpilased, koosnes traditsiooniliselt  kolmest etapist: kodune loovtöö, teooria  ja  kohapealne loovtöö.

Põhikooli omaloomingulise koduse  töö teema oli Meri ja inimene. Kunstitöö pidi olema maal akvarelli-, guašši-, akrüüli- või õlivärvitehnikas. Merekultuuri aasta 2016 on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele, mere ääres ja merega koos elamise kunstile, inimese ja mere suhetele kauges minevikus või praegu, linnas või maal. Kodused tööd selles vanuserühmas tõestasid loomingulisust,  iga noore kunstniku huvitavaid ideid, osavat maalimisoskust.

Gümnaasiumi koduse loovtöö teema oli sel aastal Üksi ja koos. Gümnasistid said võimaluse mõtiskleda oma loovtöös mitmete oluliste teemade üle, näiteks: Kas valutad südant maailma pärast? Kas loodad tehnoloogiale või inimestele Sinu ümber? Õpilased võisid valida teostuseks kas maali või värvilise joonistuse. Gümnasistide kodune looming oli sel aastal sisuliselt huvitav, isikupärane ja ka tehniliselt suurepärane.

Põhikooli kohapealse loovtöö teemaks  oli See olen MINA. Ülesandeks oli maalida monokroomne autoportree. Kasutada võis abivahendina  peeglit või selfie`t. Igaüks sai valida värvid ja väljenduslaadi, mis iseloomustasid töö autorit kõige täpsemalt ja isikupärasemalt.

Gümnaasiumi kohapealse loovtöö teema oli Kaasaegne kangelane või kangelanna. Ülesandeks oli maalida modelli järgi figuur, kujutades teda kaasaegse kangelasena. Modelli võis pildistada ja kasutada maalides fotot. Fooni lahenduses kasutasid noored kunstnikud  fantaasiat. Mõlemate vanuserühmade ülesanded eeldasid head kujutamisoskust, teadmisi näo- ja figuuri proportsioonidest,  loomingulisust .

Nii kodused kui ka kohapealsed kõrge tasemega loovtööd tõestavad, et eesti koolides on palju noori andekaid kunstnikke.

Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis ülesande püstitusest, töö originaalsusest ja isikupärast. Loovtöid hinnati skaalal 1-20 punkti. Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis 10 eripalgelist ülesannet. Valdkonnad, milles oskusi ja teadmisi kontrolliti olid:

Gümnaasiumi osas:

  1. Kunstikultuuri lugu ( teosed, autorid, ajatelg)
  2. Kunstivoolud
  3. Kirjakunst
  4. Kunstimõisted
  5. Ruumiline mõtlemine, detaili ruumiline kujutamine
  6. Disaini ja tehnoloogia areng
  7. Kaasaegse kunsti mõisted, autorid ja nende teosed
  8. Eesti arhitektuur ( ehitised, autorid)
  9. Portree proportsioonid
  10. Värviring ja värvide heletumeduse skaala

Põhikooli osas:

  1. Kunstiterminid ( lünktekst)
  2. Perspektiivi alaliigid
  3. Värviõpetus, värvuste nimetused
  4. Maailma kultuur ( moekunst)
  5. Optilised illusioonid
  6. Figuuri joonistamine
  7. Kunstiga seonduvad ametid
  8. Kunstimõisted ja seoste leidmine (lõimumine eesti keele , meedia ja ajalooga)
  9. Ruumiline mõtlemine, geomeetrilise vormi kujutamine
  10. Kirjakunsti ja geomeetria seoste leidmine

 

Põhikooli vanuserühmas sai I koha Liisamari Viik Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist.  Ta  oli ka parim teooriatundja, lisaks sai parima kohapealse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Ave Ojaberg).

II kohale tuli Sandra Serena Sulin Saku Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja on Eda Piisang).

III koht – Eliise Talts Paikuse Põhikoolist (juhendaja õpetaja  Monika Vaher).

Kunstihariduse Ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Anna Liisa Sääsk Suure -Jaani  koolist (juhendaja õpetaja Reeda Sadam).

Kunstihariduse Ühingu preemia koduse loovtöö eest sai  Mia Rulli Kehra Gümnaasiumist, tema juhendaja õpetaja on Anne Tanne .

Gümnaasiumi vanuserühmas saavutas I koha  Saamuel Rammo Tallinna Reaalkoolist. Ta oli ka parim teooriatundja (juhendaja õpetaja Maarja Kell).

II kohale tuli Anna Karakjan  Kuressaare Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Anne Mets).

III koht – Eneli Rõigas Viljandi Gümnaasiumist, kellele kuulus ka Kunstihariduse Ühingu preemia kohapeal tehtud  loovtöö eest (juhendaja õpetaja Ene Runing).

Parima kohapealse loovtöö preemia sai Arina Žarkova Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumis (juhendaja õpetaja  Olga Link).

Traditsiooniliselt  jätkus olümpiaadipäev tunnijuhtide Triinu Jürvese , Andrus Roosi ja  Liis Kalmeti juhatusel Kumu kunstimuuseumi saalides. Õpilased ja nende juhendajad said osaleda programmides „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!“,  „PEATEEL“  ja „KONFLIKTID JA KOHANDUMISED“.

Olümpiaadi lõputseremoonia,  kokkuvõtted ja autasustamine  toimus Kumu auditooriumis. Tänati ka koostööpartnereid. Kuigi aukirju said vaid võitjad, siiski  väärivad kiitust kõik osalejad ja nende tublid õpetajad.

Loodame, et Haridus-ja teadusministeerium jätkab Kunstihariduse Ühinguga väärtuslikku koostööd ka järgmisel õppeaastal ning olümpiaadi edasist toetamist. Nii  avastame ja tunnustame paljusid andekaid noori.

Kuigi olümpiaadi korraldustoimkonna ja  žürii töö oli pingeline, oli koostöö toimekas ja huvitav. Žürii koosseisu kuulusid: Liia Jung Tallinna Ühisgümnaasiumist, Eve Kiiler Tallinna Ülikoolist, Heli Mänd Arte Gümnaasiumist, Indrek Raudsepp Tabasalu Ühisgümnaasiumist ja  Jüri Mäemat Pelgulinna Gümnaasiumist.

Kunstiolümpiaadi lõppkokkuvõtteid saab vaadata   www.teaduskool.ut.ee  või  www.kunstiharidus.ee

Pilte kunstiolümpiaadist saab vaadata https://drive.google.com/folderview?id=0B8bc-zsCxX7hbUFoZ3RKeUNFYUE

Olümpiaadipäeva kajastav film  on You Tubes

https://www.youtube.com/watch?v=AiVmWbahry0

Head vaatamist!

 

Liia Jung

Üleriigilise kunstiolümpiaadi töögrupi juht

MINA JÄÄN

XII noorte laulu- ja tantsupeo teema “Mina jään” on otsekui allkiri, mis seob meid kodu ja lähedaste inimeste ning meie keele ja kultuuri kaudu meie juurtega. Kõigi me juured saavad alguse kodust, kus meile omast olemise viisi põlvest põlve edasi kantakse ja vanematelt lastele edasi antakse.

SOS Lasteküla aitab abi vajavatel lastel hoida sidet oma juurtega, kinkides neile kodud, vanemad, õed-vennad ja kogukonna.

Selleks et  iga laps ja noor saaks soovi korral toetada SOS Lasteküla tänuväärt tegevust ning et XII noorte laulu- ja tantsupeo teema ja mõtted rohkem omaks ja tuttavaks saaksid, kuulutavad XII noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad koos SOS Lastekülaga välja joonistusvõistluse “Mina jään”.

Joonistusvõistlusele on oodatud vabalt valitud tehnikas loodud tööd mõnel XII laulu- ja tantsupeole ning SOS Lastekülale olulisel teemal: “Minu inimesed”, “Minu kodu”, “Minu maa”, “Minu juured”, “Minu aeg”.

Võistlustöid saab esitada 19. aprillist kuni 1. juunini. Võistlustöid hindab žürii kolmes vanuseklassis – 1.-3. klass, 4.-9. klass ning gümnaasium. Žürii valib laekunud tööde hulgast gast vanuseklassist välja 4 tööd ning parima töö väljaselgitamine toimub rahvahääletuse teel koostöös ERR lasteportaaliga lastejaam.ee.

Iga vanuseklassi võidutöö trükitakse SOS Lasteküla heategevuslikuks postkaardiks. Võistlusele laekunud töödest korraldatakse virtuaalnäitus laulupeo kodulehel (www.laulupidu.ee) ning samuti näitus Viru Keskuse neljanda korruse aatriumis, mis avatakse septembri alguses.

Võistlustöid hindab žürii koosseisus: Epp Maria Kokamägi (kunstnik), Heinz Valk (SOS Lasteküla heatahte saadik), Kerstin Hallik (XII noorte laulu- ja tantsupeo kunstnik), Heli Jürgenson (XII noorte laulupeo peadirigent), Margus Toomla (XII noorte tantsupeo pealavastaja), Liia Jung (Kunstihariduse Ühing) ning Margus Oro (SOS Lasteküla tegevdirektor).

Täname abi eest Kunstihariduse Ühingut ja Lastejaama!

Täpsem info: http://2017.laulupidu.ee/laulupidu/heategevuslik-joonistusvoistlus-mina-jaan/

Kunstiolümpiaadi lõppvoor

Kunstiolümpiaadi lõppvoor  toimub  laupäeval 23. aprillil 2016

Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis Mulla 7

Päevakava:

9.00 osavõtjate registreerimine (omaloominguliste tööde esitamine)

10.00 olümpiaadi avamine (auditoorium)

10.15 -11.15  teooriavoor (auditoorium)

11.15 -12.00 lõuna (kooli söökla)

12.10 -14.00 praktiline ülesanne (kunstiklassid)

14.15 buss Kumusse kooli eest

14.45 – 15.00 saabumine Kumusse, kogunemine ja gruppidesse jagunemine
15.00 – 16.45 juhitud ringkäigud näitustel kolmele grupile:

  1. „Teater kunstis“ – tunnijuht Liis Kalmet
  2. „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!“´- tunnijuht Andrus Roos
  3. „Konfliktid ja kohandumised“ – tunnijuht Triinu Jürves

Juhendajad on samuti oodatud programmides osalema.
17.00 -17.30 olümpiaadi lõpetamine Kumu auditooriumis, kokkuvõtted ja autasustamine

Kuidas tulla?
Pelgulinna Gümnaasium asub Mulla tn. 7, Mööblimaja taga.
Südalinnast (Viru keskus, Vabaduse väljak) sõita bussiga nr.40 Telliskivi peatuseni.
Troll nr.1 Kaubamaja juurest või Vabaduse väljakult sõita Lille peatuseni.
Balti jaamast troll nr. 5 ja 7 sõita Lille peatuseni.
Autoga parkimine kooli juures tasuta.

Kunstihariduse Ühingu liikmemaks!

Head ühingu liikmed!

Tuletame meelde, et 26.augusti 2015.a. üldkogu otsusega kehtestati ühingu aastamaksu suuruseks alates 01. 2016 10 €.
Palume ülekanne teha hiljemalt 25.aprilliks.

Arvelduskonto
Kunstihariduse Ühing
Swedbank EE352200221014507226
selgitusse lisada oma nimi ja aastamaks 2016.

Täname, kes on juba aastamaksu tasunud!

KÜ juhatus

Kunstihoone kutsub galeriitundidesse

“Kaunitar ja koletis”

Programm 5–8-aastastele lastele

Kestvus ca 60 min

Galeriitunnis “Kaunitar ja koletis” sukeldume Kris Lemsalu ja Tiit Pääsukese teoste värvikirevasse maailma. Mõistatame, kes ja kus on siin kaunitar, kes koletis. Keskendume nii silmnähtavale kui esmapilgul peidetule, saame teoseid vaadata, kuulata, nuusutada ja mõnel juhul isegi katsuda! Pärast teeme ise näpud värviseks ja loome oma kaunitari ja koletise maailma. Üldpädevused: inimsuhetele ning kaasaegsele kunstile keskenduv tund toetab eakohasel viisil väärtus- ja suhtluspädevust

Läbivad teemad: kunst, mina ja keskkond

Fookus: kunsti kogemine erinevate meeltegaminni

Mõisted: maalikunst, kompositsioon, koloriit

 “(L)avastus”

Programm 9–12-aastastele noortele.

Kestvus ca 60 min

 Mis juhtub, kui läheneme kunstiteosele kui lavastusele? Kuidas kõneleb maal, kui modelli nägu on anonüümne? Mida teha, kui sõnad on ülearused? Uurime välja ja taaslavastame Tiit Pääsukese kõnekad kompositsioonid ja Kris Lemsalu kujutlusvõimet kõditavate objektid näitusel “Kaunitar ja Koletis”.

Üldpädevused: tunni ülesehitus toetab suhtlus- ja õpipädevust, sisu aga väärtus- ja kultuuripädevust

Läbivad teemad: kultuuriline identiteet

Fookus: mittesõnaline eneseväljendus

Mõisted: kompositsioon, koloriit, installatsioon

 

 “Modernismist postmodernismi ja tagasi”

 Programm põhikooli vanemale astmele ja gümnaasiumile

Kestvus ca 60 min

Milliseid maalikunstile ainuomaseid võtteid kasutab Tiit Pääsuke, et oma maalid elama panna? Kuidas kohtuvad Kris Lemsalu loomingus „kõrge“ ja „madal“ kunst, argipäev ja unenäod? Mis seob nende kahe, esmapilgul äärmiselt erineva kunstniku loomingut? Võrdleme modernistlikku ja postmodernistlikku lähenemist kunstiteose loomisele ning proovime omal nahal järele.

Üldpädevused: tunni ülesehitus toetab suhtlus- ja õpipädevust, sisu aga väärtus- ja kultuuripädevust

Läbivad teemad: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus;

Fookus ja mõisted: maali kui modernistliku meediumi kesksed tunnused ja postmodernse kunsti avatus tõlgendusele, kunstnike loomemeetodid

Sally sabas

Laupäeval 2. aprilli ja 7. mail kell 14

Suur, karvane ja sõbralik Sally-koer võtab oma pika saba otsa näituse kõige väiksemad külastajad (ca 4-8-aastased), et teha koos üks mänguline ringkäik ning tutvustada koos lastega nende vanematele näitust. Programm nagu hea perefilm, mis pakub vaatamisrõõmu ja avastamist suurtele ja väikestele kunstisõpradele.

Laupäevane ringkäik

Laupäeviti kell 14, v.a. 02.04 ja 07.05

Laupäevase ringkäigu jooksul avastatakse teoste tähenduskihtide rikkalikku maailma, osalejatel on soovi korral võimalik ka ise panustada tõlgenduste paljususse.

Värvimeistri töötuba

Laupäeval 26. märtsil ja 16. aprillil  kell 16

Uurime näitusel eksponeeritut – mis värvitoone Tiit Pääsuke ja Kris Lemsalu kõige enam kasutavad? Mis võiksid olla nende teoste puhul hädavajalikud pigmendid, ilma milleta nad hakkama ei saaks? On see preisi-, ultramariin- või hoopis koobaltsinine? Ooker- või kroomkollane? Töötoa lähtepunktiks on kunstnike looming.

Uurime pigmente ja värve lähemalt ning proovime kätt värvimeistrina uhmerdades ja segades ise paar säilitusainetevaba maalivärvi.

 
Aitäh ja ilusat kevadet!
Minni

Videokonkurss MILLEKS MULLE SOOME KEEL?

Soome Instituut on kuulutanud välja videokonkursi kõikidele 6.-12. klasside õpilastele. Võistluse eesmärk on tekitada huvi soome keele õppimise vastu, aga osalema on oodatud ka need, kes soome keelt ei oska.
Info ja tingimused www.finst.ee.

Võistluse info:
Maarja Keba,
Soome Instituudi programmijuht
maarja.keba@finst.ee
Võistlusvideo võib olla mistahes stiilis ning selle pikkus on vaid 30 sekundit, auhind see-eest on korralik – võiduvideo tegijad saavad koos kaaslastega (kuni 20 inimest!) sõita Helsingisse Linnanmäki lõbustusparki!
Korraldaja: Soome Instituut
Peaauhind: Linnanmäki lõbustuspark
Toetavad: Fazer ja Viking Line

o   PDF välja printimiseks

o   JPG-pilt veebis kasutamiseks

o   Võistluse reklaamvideo Youtube’is

 

NODI – NOORED DISAINIVAD!

Eesti Kunstikoolide Liit algatab uue õpilaskonkursi Noored Disainivad (NODI)

NODI eesmärk on edendada disainiharidust – tuua disaini juurde noori vanuses 8-19 aastat, ärgitada neid maailma paremaks muutma, luues enneolematuid lahendusi. Osalema on oodatud nii huvikoolide, põhikoolide, gümnaasiumide kui ka kutsekoolide õpilased.

2015/2016 õppeaastal on NODI teemaks: „ISTE… JA VEEL MIDAGI“.
Osalejatel tuleb väja nuputada uutmoodi tool/iste, esitada selle ideelahendus ja korralik kavand.
Loodav iste võiks olla mõeldud eelkõige noortele endile, lähtuda noore inimese vajadustest ja maitse-eelistustest. Soovitav oleks leida toolile veel mõni huvitav ja kasulik lisafunktsioon peale istumise – seda tähendabki konkursi nimes „… ja veel midagi“.

Käesoleva konkursi eelistatud materjaliks on puit. Aasta jooksul on plaanis osalejatele puidu erinevaid kasutusviise lähemalt tutvustada koos Eesti metsandus- ja puiduettevõtetega. Oluline on, et konkursil väljapakutav lahendus ei jääks ainult ideeks, vaid oleks reaalselt kasutatav ja teostatav mõnes Eesti mööblit tootvas tehases.

Kolmes vanusegrupis võistlevatest töödest valitakse välja kolm võidutööd, mis teostatakse
OÜ Halver mööblitehases ja eksponeeritakse Disainiöö näitusel Tallinnas 2016 aasta sügisel.
Parimad tööd saavad auhinna.
Õnnestunud tulemuse korral on võimalik edasine koostöö ettevõtjatega tooli/istme tootmiseks.

Konkursi raames pakume võimalust kutsuda koolidesse külla ja töötubasid korraldama disainereid ja disainitudengeid. Tegevdisainerid saavad noori nõustada nii disainiprotsessi kui ka toote arendamise ja konstruktsiooni osas. Samuti jagatakse näpunäiteid konkursitööde vormistamiseks.

Eesmärgid:

– Tutvustada õpilastele disainiprotsessi ja disaineri tööd andes neile seeläbi ideid võimalikuks tulevaseks erialavalikuks.
– Tutvustada noortele Eesti disaini ja disainereid.
– Arendada noortes loovat ning samal ajal praktilist ja keskkonnasäästlikku mõtlemist.
– Õpetada konkursitööde ja kavandite korrektset ja esteetilist vormistamist
– Tutvustada Eesti metsa- ja puidutööstust.
– Väärtustada Eesti puitu kui suurepärast disainimaterjali.
– Tõestada, et loomemajandus kui mõtteviis võib alguse saada juba varases eas.

Tööle esitatavad nõuded:

– Tööd võistlevad kolmes vanusegrupis: 8-11; 12-14; 15-19 eluaastat.

– Osaleda võib nii üksikuna kui tiimina (kuni 5 liiget).

– Üks osaleja/tiim võib esitada ka mitu tööd.

– Iste on kavandatud noorele inimesele. See võib olla mõeldud nii puhkamiseks kui töötamiseks ja lisaväärtusena pakkuda mõnda põnevat ja kasulikku lisafunktsiooni.

– Disainitava istme peamiseks materjaliks on puit (täispuit, liimpuit, vineer jms). Selle kõrval on lubatud põhjendatult kasutada ka muid materjale.

– Istme mudel on teostatav mööblit tootvas ettevõttes.

– Kavandid on esitatud A2 või A3 formaadis. Lisaks ruumiline joonis ja kolm vaadet. Võib lisada demonstratsioonmaterjalina valmis maketi, 3D mudeli.

– Kavandil kirjeldada lühidalt istme kontseptsiooni, selle peamist funktsiooni ja lisaväärtust.

– Kavandi pöördele märkida autorite nimed, vanused, juhendajate nimed, õppeasutuse nimetus, kontakttelefon ja e-mail.

– Auhinnad: kolme vanusegrupi esimese koha töö teostatakse Halver OÜ tehases. Esikoha töid esitatakse 2016 sügisel Tallinnas Disainiööl. Peale Disainiööd saab oma tehases valmistatud võidutöö õpilane endale.

Ajakava:

– 20 jaanuar: kuulutatakse välja konkurss NODI-noored disainivad 2016 teema „ISTE… JA VEEL MIDAGI“. Koolidel on võimalus broneerida disainereid, kes tulevad õpilastele tutvustama tootedisaini olemust ja antud disainikonkurssi.
– 22 veebruar- 22 aprill: disainerite tunnid koolides, konkursi tööde teostamine
– 2 mai: tööde laekumise tähtaeg. Aadress: Kose Kunstikool
Haridusse 2a
Kose 75101
Harjumaa
– 14 mai: saadetakse (e-post teel) kutsungid auhinnalistele kohtadele tulnud õpilastele ja juhendajatele.
– 20 mai: Kose Kultuurikeskuse konkursile näituse avamine, võidutööde ja äramärgitud tööde auhindade üleandmine
– Juuni-august: võidutööde teostamine OÜ Halver mööblitehases
– September: Tallinna disainifestivali – XI Disainiöö raames eksponeeritakse õpilaste disainialaseid saavutusi. Peale festivali saavad õpilased oma disainitud töö endale.
Infot konkursi kohta jagab ja töötubasid koordineerib Eesti Kunstikoolide Liit

Info : www.kunstikoolid.ee (Eesti Kunstikoolide Liidu koduleht),
registreerimne töötubadesse aadressil: kunstikoolideliit@gmail.com
tel. 56564046, Margit Mikk

Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Tulevikumaastik“.

Hea kunstiõpetaja!
Inimesed on oma ajaloo jooksul ikka unistanud ja loonud visioone sellest, kuidas maailm ja ühiskond tulevikus välja näevad. Kas siis lähemas või kaugemas tulevikus. Kõige utoopilisemad nägemused ongi vaid nägemusteks jäänud, kuid on selliseid, mis saanud kas varem või siis kunagi hiljem teoks.

Kahtlemata on neis visioonides olnud esikohal inimkonna tehnoloogiline areng – üha paremad liiklusvahendid, kiiremad lennumasinad, inimeste eest tööd ära tegevad robotid, kosmose vallutamine või uued igapäevased reaalsused koos võimsamate arvutite ja üha võimalusterohkema internetiga. Kuid vastukaaluks või siis tasakaalustuseks sellistele mõttelendudele eksisteerivad nägemused ka looduselähedamast, inimkesksemast ja ökoloogilisemast eluviisist. Mõned visioonid jällegi püüavad leida harmooniat neid suundumusi kombineerides.

Kuid millisena näevad tulevikku meie lapsed ja noored? Kas see, mis nende meeles mõlgub, on lähem või kaugem tulevik? Kas tulevik on seotud mingite isiklike unistuste ja perekondlike sündmustega? Sest tulevikku võivad tähistada ka lahe eesootav klassiekskursioon, isiklik või meeskondlik võit spordivõistlusel, kevadel lõpetatav gümnaasium või unistuste amet. Kuid kindlasti leidub mõni nägemus ka oma kodukoha, riigi ja ühiskonna kohta? Või sellest, milline võiks välja näha maailm tulevikus? Selleks, et neile küsimustele vastuseid saada, kutsumegi kõiki koolõpilasi üles maalima oma nägemust tulevikust. Ja „maalida“ võib kasutades ükskõik millist klassikalist tehnikat. Laske fantaasial lennata!

Tingimused:
1. Osaleda võivad kõik lapsed, vanusegrupid 7-10aastased, 11-15aastased, 16-18aastased.
2. Formaat on vaba. Tehnikad: maal, joonistus, graafika, kollaaž, segatehnika.
3. Töö pöördele tuleb kleepida etikett, kus on kirjas: töö pealkiri, lapse nimi, vanus, kool, juhendaja, kontaktandmed. Vajadusel võib lisada tekstilise kirjelduse oma tulevikuvisioonist.
4. Tööd tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004 Viimane postitamise või kohaletoomise kuupäev on 23. veebruar 2015.
5. Žürii koosneb muuseumi töötajatest ja kunstnikest. Auhinnatakse kõigi vanusegruppide parimaid. Võitjad kuulutatakse välja muuseumi kodulehel ja Facebook’i lehel, auhinnad saab kätte näituse avamisel või postiga.
6. Parematest töödest koostatakse muuseumi projektiruumis näitus, mis on avatud 03. – 20. märts 2016.
7. Töödele palume pärast näituse lõppu ise muuseumisse järgi tulla. Võidutööd saadetakse postiga omanikele tagasi.

Lisainfo:
Kristel Sibul
kristel@tartmus.ee
58817801