Hindamisteemaline ümarlaud Tartus

Kunsti, muusika , käsitöö, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse aineliitude esindajad oli kutsutud hindamisteemalisele arutelule Tartusse 19. juunil .Koosolekut juhtis Pille Liblik HM Üldhariduse osakonna asejuhataja (õppekava valdkond).

Arutelu algatajad olid Õpilasliit ja grupp haridusjuhte Tartust, Pärnust ja ka Viljandist. Nende ettepanek on  muuta kunstiainete, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse ainevaldkondade hindamissüsteemi s.t. asendada üleriigiline „5“ palline hindamine arvestatud ja mittearvestatud (so kahepalline hindamine). Veel enam eelmainitud haridusjuhtide grupp taotles oma pöördumises mitte arvestada vastavate ainete lõpptulemusi gümnaasiumiastmes. Nii Õpilasliit kui haridusjuhid  väitsid , et kunst on harrastus, tunnis peaksid õpilased tundma rõõmu ja rahuldust aga nende töö tulemust hinna ei tohiks.

Nii Õpilasliit kui haridusjuhid  tõstatasid küsimuse, et kuidas saab hinnata numbriliselt rõõmu ja rahuldust, mis on kunstiaines üks hindamise kriteeriumeid? Miks on kunstitundides vähe suulist (või kirjalikku) tagasisidet, mis selgitab õpilasele tema arengu puudusi või –edukust? Õpilasliit tõi välja argumendi, mis põhines 351 õpilasele tehtud küsitlusel , et hinne vastavates ainetundides   õpetajale sageli võimu vahend. Õpilane soovib olla õnnelik.

Tuletame meelde , et vastavasisuline tuline arutelu algatati noorpoliitikute poolt juba käesoleva aasta kevadel. Seda probleemi arutati loovainete hindamise vestlusringis toimus ,10. detsembril 2012 Tallinna Ühisgümnaasiumis. See oli kokku kutsutud Eesti Õpetajate Liidu poolt).
Omavahel arutlesid Liia Jung (Kunstihariduse Ühing, juhatuse esimees), Ingrit Keerma (Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liige), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liit, juhatuse esimees). Vastused tõstatatud küsimustele saatsid Eesti Käsitöö Õpetajate seltsi nimel Merle Randla ja Terje Raudsepa.

Mõlema toimunud arutelu lähtekohaks  oli nendes ainevaldkondades hindamise eesmärgistatus ja hinde mõju õpilase arengule.

Kõik aineliitude esindajad said sõna. Kunstihariduse Ühingu nimel esinesid Liia Jung ja Üllar Sillaots: Meie seisukohad olid:

Hindamine kunstis peab jääma “5” palli süsteemi nagu ka teistes ainetes üldhariduskoolis. Kõik õppeained olgu võrdsed ja säiliks terviklik üldhariduse kontseptsioon. Hindeline hindamine ( õppe-ülesandest lähtuv) annab objektiivsema tagasiside tema arengu kohta lapsele ja vanemale, see on motiveeriv ja isiksuse arengut toetav. Kunstitund üldhariduskoolis  on kindlasti erinev huvikoolist, erineb ka hindamine. Arvestuslik hindamine on  subjektiivne, õpilasele umbmäärane. See ei tooks kaasa mingit erilist lahendust hariduselus, sest kui laps ei käi koolis, tal puuduvad pidevalt töövahendid, ta ei tee tunnis tööd kaasa siis hinne on ikka mittearvestatud.

Ka “5 “palli süsteemis hindamisega saab olla kunstitunnis õnnelik. Tekib küsimus kas õpilane on ka matemaatika-, ajaloo- või näiteks emakeele tunnis õnnelik, kas on olemas üldse sellist inimest, kes on kogu aeg õnnelik…….

Miks ei ole haridusjuhi jaoks riiklikus õppekavas nimetatud  õppeained kõik samavõrra väärtuslikud, miks eristatakse olulisi (näiteks matemaatika jne) ja mitteolulisi aineid (kunst, muusika , käsitöö/ tööõpetus ja kehaline kasvatus)? Ometi peaks olema lapse areng tasakaalustatud ja mitmekesine.

Ka kunstitunnis toimub õppimine, meie õppeaine on enam lõimuv teiste ainetega ja üks holistilistest õppeainetest. Loovuse arendamine kunstitunnis toimub vaid kindlate õpetaja poolt metoodiliselt seatud piiride seadmisel ja arengut saab kindlasti hinnata.

Eesti Muusikaõpetajate Liit ei näe lahendusena hindamissüsteemi muutmist, kuna probleem asetseb sootuks mujal (nagu selgub ka värskest küsitlusest) – probleem seisneb arusaamises mida ja mis alustel hinnata. Hindamine peab toetama individuaalsust, andes tagasisidet püstitatud eesmärkide adekvaatsusest, jõukohasusest ja vastavusest õpilase võimetele. Hindamise eesmärk ei tohi olla selektsioon, pingeridade koostamine ega laste võrdlemine, vaid objektiivse tagasiside andmine lapsele sõltuvalt tema isiklikust panusest, saavutustest, pingutusest, aktiivsusest.

Ümarlauas nenditi, et endiselt kostub vale terminoloogia kasutamist muusikaaine kui ande- või oskusaine kohta. Muusikaõpetus on uue õppekava kontekstis kunstiaine ning ei eelda annet ega oskusi rohkem kui matemaatika, keeled või ükskõik milline teine õppeaine. See tagab võimalikkuse hinnata muusikatunnis õpitut sarnaselt teiste ainetega numbrilise skaala järgi. Ei hinnata mitte looduslikke eeldusi, nagu näiteks viisipidamine, vaid kõiki viite muusikatunni komponenti: laulmist, pillimängu, muusikaajalugu, liikumist ja omaloomingut. Lisaks veel õppekäikudel õpitut.  Loe artiklit “Muusikaõpetus on VÄÄRT, et seda hinnata!”   www.emol.ee

Kokkuvõtteks võib öelda, et praegune põhikooli ja gümnaasiumi hindamismudelid riiklikus õppekavas annavad koolidele piisavalt erinevaid võimalusi koolisisese hindamismudeli väljatöötamiseks, mis omakorda sõltub kooli direktorist, õppealajuhatajatest või aineõpetajatest (kaasa arvatud kujundava hindamise alused koolis). Kooli õppekava väljatöötamisel on märksõna „koostöö”, kvalifitseeritud õpetajate koosseis ja head suhted kooliperes, mis peaks vastuolud hindamisprobleemidelt lahendama. Otsustati, et minnakse edasi numbrilise hindamise täiendamisega kujundava hindamise võimaluste juurutamisega ja õpetajate koolitamisega sellel alal.

Kuna käesoleval ajal tegeletakse  põhikooli õppekava korrigeerimisega, siis oli põhjust see aktuaalne teema lõpuni lahti rääkida. Ümarlauast oli kindlasti kasu kõigile osapooltele. Jõuti ühise otsuseni , et ei saa kiirustada muudatustega õppekavas ilma laiapõhjaliste uuringuteta .

Hindamissüsteemi kirjeldatakse  põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §29 lõige 4 ja täpsustavad riiklikud õppekavad: põhikooli riikliku õppekava 8. jagu , gümnaasiumi riikliku õppekava 5.jagu.

Jõudsime ka järelduseni, et olemasolevas riiklikus ainekavas on kunsti hindamist (ptk 3.1.4.)kirjeldav lõik napp ja vajaks kindlasti täiendamist .Ehk lausa kooliastmeti nagu seda on teinud kehaline kasvatus. Täiendused peame tegema juba septembriks, ettepanekuid ootame hiljemalt septembri esimesel nädalal.

Liia Jung ja Üllar Sillaots

Kunstihariduse Ühingu juhatuse liikmed