KÜ üldkogu 26.augustil!

Head Kunstihariduse Ühingu liikmed!

26. augustil kell 15.30 -18.00  toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis Kunstihariduse Ühingu  üldkogu koosolek.
Päevakorras: praeguse juhatuse ja revisjonikomisjoni ettekanded ning uue volikogu ja juhatuse valimine, mis peab meie ühingu põhikirja järgi toimuma üldkogu poolt iga 3 aasta järel. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on 1/3 liikmetest, seega on ühingu  liikmete esindatus väga oluline. Kui ise tulla ei ole võimalik, võib kirjaliku volikirjaga oma hääle delegeerida teisele liikmele: volikiri kirjalikus vormis ja allkirjastatult kaasa anda või saata digiallkirjastatult e-mailile heli.mand@arte.edu.ee.
NB! Üldkogu toimub konverentsi Koos Kunstiga Koolis esimese päeva lõpus, kuid ei ole seotud selle osalustasuga.
Volikogu ja juhatuse liikmete kandidaate saate saata samuti minu meiliaadressil või esitada kohapeal 26.08.2015, aga olge ikka veendunud, et esitate Kunstihariduse Ühingu liikmeid, mitte lihtsalt tegusaid kunstihariduse toetajaid. Aitäh volikogu liikmetele, kes saatsid maakonna kandidaadid juba kevadel.
KÜ juhatus

III üleriigiline kunstiolümpiaad- kummardus muusika-aastale 2015.

25. aprillil  toimus Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis  III üleriigiline kunstiolümpiaad. Lõppvoorule eelnes 28. veebruaril toimunud piirkondlikud voorud, kus selgitati välja parimad. Võrreldes eelmisel aastal toimunud olümpiaadiga oli piirkonnavoorudes osalejaid enam, koolide osavõtt eelvoorust  rohkearvuline. Seetõttu kutsuti lõppvooru vaid kaks parimat ainetundjat linnast või maakonnast.
Lõppvoorus sai osaleda maksimaalselt 70 õpilasel .
Piirkondadest  olid esindatud taas Paide –ja Järvamaa, Tartu linn, Tartumaa Pärnu linn, Pärnumaa, Viljandimaa, Harjumaa, Tallinn, Võrumaa, Raplamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Valgamaa, Ida Virumaa, Lääne Virumaa, Narva, Saaremaa, Hiiumaa, Rapla, Järvamaa, Viljandi- seega kogu vabariik.
Olümpiaadi lõppvoor  koosnes traditsiooniliselt  kolmest etapist: 1. kodune loovtöö, 2. teooria  ja 3. kohapealne loovtöö.
Põhikooli omaloominguline kodune  kunstitöö teema oli joonistada karikatuurne interpretatsioon Mutionu peost .  See kunstitöö põhines  Eesti rahvalaulul , “Mutionu pidu.”, mille algtekst avaldati 1926. aastal lasteajakirjas “Päikesetar” ja algversiooni autoriks on  Alide Dahlberg.
Joonistustöö pidi olema tasapinnaline  max  formaat A2 paberil.
Gümnaasiumi loovtöö oli sel aastal pühendatud muusikaaastale ja meie säravale heliloojale  Arvo Pärdile . Arvo Pärdi loomingule on jagunud austajaid juba 60 aastat. Arvo Pärt on öelnud „ Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab“  (T.Kaljuste)
Ülesandeks oli luua   interpretatsioon  Arvo Pärdi loomingust ( näit. Aadama  Itk). Töö pidi olema tasapinnaline  paberil, kartongil või lõuendil  maksimaalselt formaat A2,  vabalt valitud tehnikas ja pealkirjastatud.
Põhikooli kohapealse loovtöö ülesanne oli kujundada pastišš.
Enamasti on pastišši puhul tegu mängulise laenamise või tsitaadiga varasemast kunstist. Pastišš ei ole paroodia, sest ta ei pilka.  Ta pole ka koopia või plagiaat, sest ta jäljendab eeskuju täiesti avalikult. Pastišš eeldab, et vaataja tunneb-teab originaali ja leiab äratundmisest mõnu. Ülesanne oli leida  reproduktsioonidest endale „see õige“, valida sobivad vahendid ja materjalid ning mõtesta ta kunstiliselt ümber.
Gümnaasiumi kohapealse loovtöö ülesanne oli maalida või joonistada  natüürmort lähtuvalt  tänasest tarbimisühiskonnast ja  asjadega uhkeldamisest. Iga võistleja pidi kohandama Hollandi 17.sajandi galantse, rikkaliku, lopsaka ja uhkeldava natüürmordi kaasaegsesse pildivormi, millelt oli näha kaasaja eestlase tarbimiseelistused, kultusesemed , popid asjad. Pildiformaat võis olla maksimaalselt A2 , iga võistleja sai valida endale sobiva tehnika.
Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis ülesande püstitusest,  töö originaalsusest ja isikupärasusest.
Sel aastal olid kodused loovtööd olid kiiduväärt  tasemel. Põhikooli vanuserühmas olid tööd humoorikad ja  loomingulised. Gümnaasiumiõpilaste tööd oli kõnekad , erinevates tehnikates ja  peegeldasid  helilooja A. Pärdi sügavasisulist loomingut . Loovtöid hinnati skaalal 1-20 punkti.
Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis 10 ülesannet. Valdkonnad, milles oskusi ja teadmisi kontrolliti olid:
1.
Funktsionaalne lugemine
2.
Kunstiterminid
3.
Eesti kunstikultuur
4.
Perspektiivi alaliigid
5.
Kunstisündmused
6.
Figuuri joonistamine
7.
Kunstiga seonduvad ametid
8.
Kunstimõisted ja seoste leidmine
9.
Ruumilised ja tasapinnalised kujundid arhitektuuris
10.
Kunstistiilid ja voolud
11.
Teadmised kaasaegsest kunstikultuurist
12.
Eesti ja Euroopa kultuuriobjektid ja muuseumid
2015 aasta piirkonnavooru teooriaküsimused avalikustatakse Kunstihariduse veebilehel www.kunstiharidus.ee
Põhikooli
vanuserühmas saavutas:
 I koha Anna-Liisa Sääsk Suure-Jaani koolist ja samuti sai ta  parima kohapealse loovtöö preemia,  juhendaja õpetaja oli Reeda Sadam.
II koha Annegret Reisi Rakvere Reaalgümnaasiumist , juhendaja õpetaja oli Heidi Reisi
III koha Hedi Kuhi Valga Põhikool , juhendaja õpetaja oli Gerta Vister.
Parima teooriatundja preemia sai Helen Pill Jõõpre Põhikoolist, juhendaja õpetaja oli Ivi Sutt.
Parima koduse  loovtöö preemia sai Joonatan Vahar Nõmme Erakoolist , kelle  juhendaja õpetaja oli Anne Aidma.

Kunstihariduse Ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Helena Nõmm Võsu koolist , juhendaja õpetaja oli Jana Ever ja Kunstihariduse Ühingu preemia koduse loovtöö eest sai  Amanda Orav Ilmatsalu põhikoolist , juhendaja õpetaja oli Laine Tellmann .
Gümnaasiumi vanuserühmas saavutas:
I koha Anna Lauretta Eespere Tallinna Kristiine Gümnaasium, tema juhendajaks õp.Liis Pari ja samuti sai ta  parima koduse loovtöö preemia.
II koha Tuuli Omler Põltsamaa Ühisgümnaasium  , juhendajaks  õpetaja oli  Siiri Kõrv.
III koha Maarja Mustimets Tartu Miina Härma Gümnaasium, tema juhendaja õpetaja oli Ivika Hiis ja samuti sai ta  parima kohapealse loovtöö preemia.
Kunstihariduse Ühingu preemia kohapeal tehtud  loovtöö eest sai Arina Žarkova Ahtme Gümnaasiumist ,  kelle juhendaja õpetaja oli Olga Terro.
Kunstihariduse Ühingu preemia koduse loovtöö eest sai Tanel Riik Tõrva Gümnaasiumist ,  kelle juhendaja õpetaja oli Gerta Vister.
Parimad  teooriatundjad olid Liisi Voll H.Treffneri Gümnaasiumist   kelle juhendajad õpetajad on Mari Jõgiste ja  Priidu Beier  ja
Annemai Mutso Viljandi Gümnaasiumist, tema juhendaja õpetaja on Ene Runing
Kunstiolümpiaadi lõppkokkuvõtteid saab vaadata   
www.teaduskool.ut.ee või  www.kunstiharidus.ee
Traditsiooniliselt  jätkus olümpiaadipäev osavõtjatele õpilastele ja nende juhendajatele  juhitud ringkäikudega  Kumu kunstimuuseumi näitustel. Põhikooli õpilased said vaadata   näitust Eesti kunst ja nõukogude aeg ning ka Hilma af Klinti näitust – tulevikku maalija .
Gümnaasiumi õpilastele pakuti kunstelamusi näitusel  Graafikageenius Eduard Wiiralt ning tema kaasaegsed ning näitusel  Naiskunstnikud, meeskunstnikud, lihtsalt kunstnikud – kuidas on ühiskond eri aegadel mõjutanud kunstnikuks olemist?
Olümpiaadi lõputseremoonia  kokkuvõtete ja autasustamisega  toimus Kumu auditooriumis. Treremoonial tänati ka koostööpartnereid.
Taas oli huvitav teada saada, kes juhendajatest tegid taas head tööd õpilaste ettevalmistamisel ja kes olid uued  tublid juhendajad.
Fotogalerii
https://www.flickr.com/photos/131061830@N04/sets/72157649864288183