Rõõm noorte kunstnike loomingust. IV üleriigilise kunstiolümpiaadi kokkuvõte 2016.

  1. aprillil tulid Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumisse kokku parimad noored kunstnikud eesti koolidest. Toimus  IV üleriigilise kunstiolümpiaadi lõppvoor.  20. veebruaril toimunud piirkondlikes voorudes  selgitati välja parimad, kes said võimaluse esindada oma linna või maakonda. Lõppvooru gümnaasiumirühmas võistles 32, põhikoolis aga 31 osavõtjat . Eelvoorudes osales 19 erinevat piirkonda, õpilaste osavõtt oli  rohkearvuline. Seetõttu kutsuti lõppvooru vaid kaks parimat ainetundjat linnast või maakonnast. Olümpiaadi lõppvoor, kus osales  60. erineva kooli õpilased, koosnes traditsiooniliselt  kolmest etapist: kodune loovtöö, teooria  ja  kohapealne loovtöö.

Põhikooli omaloomingulise koduse  töö teema oli Meri ja inimene. Kunstitöö pidi olema maal akvarelli-, guašši-, akrüüli- või õlivärvitehnikas. Merekultuuri aasta 2016 on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele, mere ääres ja merega koos elamise kunstile, inimese ja mere suhetele kauges minevikus või praegu, linnas või maal. Kodused tööd selles vanuserühmas tõestasid loomingulisust,  iga noore kunstniku huvitavaid ideid, osavat maalimisoskust.

Gümnaasiumi koduse loovtöö teema oli sel aastal Üksi ja koos. Gümnasistid said võimaluse mõtiskleda oma loovtöös mitmete oluliste teemade üle, näiteks: Kas valutad südant maailma pärast? Kas loodad tehnoloogiale või inimestele Sinu ümber? Õpilased võisid valida teostuseks kas maali või värvilise joonistuse. Gümnasistide kodune looming oli sel aastal sisuliselt huvitav, isikupärane ja ka tehniliselt suurepärane.

Põhikooli kohapealse loovtöö teemaks  oli See olen MINA. Ülesandeks oli maalida monokroomne autoportree. Kasutada võis abivahendina  peeglit või selfie`t. Igaüks sai valida värvid ja väljenduslaadi, mis iseloomustasid töö autorit kõige täpsemalt ja isikupärasemalt.

Gümnaasiumi kohapealse loovtöö teema oli Kaasaegne kangelane või kangelanna. Ülesandeks oli maalida modelli järgi figuur, kujutades teda kaasaegse kangelasena. Modelli võis pildistada ja kasutada maalides fotot. Fooni lahenduses kasutasid noored kunstnikud  fantaasiat. Mõlemate vanuserühmade ülesanded eeldasid head kujutamisoskust, teadmisi näo- ja figuuri proportsioonidest,  loomingulisust .

Nii kodused kui ka kohapealsed kõrge tasemega loovtööd tõestavad, et eesti koolides on palju noori andekaid kunstnikke.

Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis ülesande püstitusest, töö originaalsusest ja isikupärast. Loovtöid hinnati skaalal 1-20 punkti. Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis 10 eripalgelist ülesannet. Valdkonnad, milles oskusi ja teadmisi kontrolliti olid:

Gümnaasiumi osas:

  1. Kunstikultuuri lugu ( teosed, autorid, ajatelg)
  2. Kunstivoolud
  3. Kirjakunst
  4. Kunstimõisted
  5. Ruumiline mõtlemine, detaili ruumiline kujutamine
  6. Disaini ja tehnoloogia areng
  7. Kaasaegse kunsti mõisted, autorid ja nende teosed
  8. Eesti arhitektuur ( ehitised, autorid)
  9. Portree proportsioonid
  10. Värviring ja värvide heletumeduse skaala

Põhikooli osas:

  1. Kunstiterminid ( lünktekst)
  2. Perspektiivi alaliigid
  3. Värviõpetus, värvuste nimetused
  4. Maailma kultuur ( moekunst)
  5. Optilised illusioonid
  6. Figuuri joonistamine
  7. Kunstiga seonduvad ametid
  8. Kunstimõisted ja seoste leidmine (lõimumine eesti keele , meedia ja ajalooga)
  9. Ruumiline mõtlemine, geomeetrilise vormi kujutamine
  10. Kirjakunsti ja geomeetria seoste leidmine

 

Põhikooli vanuserühmas sai I koha Liisamari Viik Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist.  Ta  oli ka parim teooriatundja, lisaks sai parima kohapealse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Ave Ojaberg).

II kohale tuli Sandra Serena Sulin Saku Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja on Eda Piisang).

III koht – Eliise Talts Paikuse Põhikoolist (juhendaja õpetaja  Monika Vaher).

Kunstihariduse Ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Anna Liisa Sääsk Suure -Jaani  koolist (juhendaja õpetaja Reeda Sadam).

Kunstihariduse Ühingu preemia koduse loovtöö eest sai  Mia Rulli Kehra Gümnaasiumist, tema juhendaja õpetaja on Anne Tanne .

Gümnaasiumi vanuserühmas saavutas I koha  Saamuel Rammo Tallinna Reaalkoolist. Ta oli ka parim teooriatundja (juhendaja õpetaja Maarja Kell).

II kohale tuli Anna Karakjan  Kuressaare Gümnaasiumist. Lisaks parima koduse loovtöö preemia (juhendaja õpetaja  Anne Mets).

III koht – Eneli Rõigas Viljandi Gümnaasiumist, kellele kuulus ka Kunstihariduse Ühingu preemia kohapeal tehtud  loovtöö eest (juhendaja õpetaja Ene Runing).

Parima kohapealse loovtöö preemia sai Arina Žarkova Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumis (juhendaja õpetaja  Olga Link).

Traditsiooniliselt  jätkus olümpiaadipäev tunnijuhtide Triinu Jürvese , Andrus Roosi ja  Liis Kalmeti juhatusel Kumu kunstimuuseumi saalides. Õpilased ja nende juhendajad said osaleda programmides „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!“,  „PEATEEL“  ja „KONFLIKTID JA KOHANDUMISED“.

Olümpiaadi lõputseremoonia,  kokkuvõtted ja autasustamine  toimus Kumu auditooriumis. Tänati ka koostööpartnereid. Kuigi aukirju said vaid võitjad, siiski  väärivad kiitust kõik osalejad ja nende tublid õpetajad.

Loodame, et Haridus-ja teadusministeerium jätkab Kunstihariduse Ühinguga väärtuslikku koostööd ka järgmisel õppeaastal ning olümpiaadi edasist toetamist. Nii  avastame ja tunnustame paljusid andekaid noori.

Kuigi olümpiaadi korraldustoimkonna ja  žürii töö oli pingeline, oli koostöö toimekas ja huvitav. Žürii koosseisu kuulusid: Liia Jung Tallinna Ühisgümnaasiumist, Eve Kiiler Tallinna Ülikoolist, Heli Mänd Arte Gümnaasiumist, Indrek Raudsepp Tabasalu Ühisgümnaasiumist ja  Jüri Mäemat Pelgulinna Gümnaasiumist.

Kunstiolümpiaadi lõppkokkuvõtteid saab vaadata   www.teaduskool.ut.ee  või  www.kunstiharidus.ee

Pilte kunstiolümpiaadist saab vaadata https://drive.google.com/folderview?id=0B8bc-zsCxX7hbUFoZ3RKeUNFYUE

Olümpiaadipäeva kajastav film  on You Tubes

https://www.youtube.com/watch?v=AiVmWbahry0

Head vaatamist!

 

Liia Jung

Üleriigilise kunstiolümpiaadi töögrupi juht