Kunstiolümpiaad 2015

Olümpiaadi info!

Üleriigilise kunstiolümpiaadi piirkondlikud voorud toimuvad  28.veebruaril 2015.
Olümpiaadi lõppvoor toimub 25. aprillil 2015  Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis.

Kodus tehtavad loovtööde teemad:
Põhikooli III kooliaste
Joonistada karikatuurne interpretatsioon Mutionu peost
Selle Eesti rahvalaulu , “Mutionu pidu.”, algtekst avaldati 1926. aastal lasteajakirjas “Päikesetar”, ja algversiooni autoriks on Alide Dahlberg.
Nõuded omaloomingulisele kunstitööle: tasapinnaline kunstitöö paberil, max formaat A2.
Gümnaasium
interpretatsioon Arvo Pärdi loomingust ( näit. Aadama Itk).
Arvo Pärdi loomingule on jagunud austajaid juba 60 aastat. Arvo Pärt on öelnud „ Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab“ (T.Kaljuste)
Nõuded omaloomingulisele kunstitööle: tasapinnaline kunstitöö paberil, kartongil või lõuendil (riputuskonksudega) max formaat A2, vabalt valitud tehnikas. Pealkirjastada oma töö.
Olümpiaadi juhend on nagu alati www.teaduskool.ee ( olümpiaadid)
Olümpiaadi korraldavad Haridus-ja Teadusministeerium ning MTÜ Kunstihariduse Ühing.

ABIMATERJAL  OLÜMPIAADI OMALOOMIGULISEKS KUNSTITÖÖKS

Üleriigilise kunstiolümpiaadi aomaloomingulise  kunstitöö teemad on seotud muusikaga, kuna 2015. aasta on kuulutatud Eesti mitmekesist muusikaelu esiletõstvaks muusika-aastaks. http://www.kul.ee/et/liikumisaasta/muusika-aasta-2015
Aadama
Itk, Arvo Pärt. „Aadama itk”
(2009) segakoorile
ja keelpilliorkestrile.
tku, nutulaulu ehk lamentatsiooni all mõistetakse tavapäraselt kirjandus või muusikateost, mis väljendab leina, kahetsust või kaotusvalu. Kõik mainitud emotsioonid seostuvad intensiivse,ja mis eriti oluline, soovimatu eraldatusetundega. Sellest eraldatusetundest on proovitud üle saada leina väljendamisega, mis võimaldab kaotusevalu kui tunde erinevaid külgi kogedes ja ratsionaliseerides neist teadlikuks saada. Seetõttu võib itkemist vaadelda ka kui erilist maailmaga suhestumise viisi, omamoodi tegevust hinge ja maailma lepitamisel, mille kaudu vaim ennast kogeb.
Aadam, kogu ilmamaa isa, tundis paradiisis jumala armastuse magusust ja seepärast kui ta oli patu pärast paradiisist  välja aetud  ning jumala armastusest ilma jäetud, kannatas kibedasti ja halas suure oigamisega kogu kõrbe kuuldes. Ta hing piinles mõtte käes: “Ma solvasin armsamat jumalat“. Ta ei kahetsenud nõnda mitte paradiisi ja selle ilu pärast, vaid seepärast, et kaotas jumala armastuse, mis tõmbab hinge iga minut täitmatult jumala poole.
Nõnda iga hing, kes Püha vaimu läbi tunnetanud jumalat, aga hiljem kaotanud armu, kogeb Aadama piinasid. Hingel on valus ja ta kahetseb kõvasti, kui on solvanud armsamat issandat.
Aadam kurvastas maa peal ja halas kibedasti ja maa ei olnud talle armas. Ta igatses jumala järele ja ütles:
„Mu hing igatseb jumala järele ja pisarais otsin Teda. Kuidas ma saaks Teda mitte otsida? Kui ma oli koos Temaga, oli mu hing rõõmus ja rahus, ja vaenlane ei pääsenud mulle ligi;  aga nüüd on kuri vaim mu üle võimust võtnud ja kõigutab ja piinab mu hinge ja seepärast igatseb mu hing surmani issanda järele ja mu vaim kipub jumala poole ja miski maapeal ei rõõmusta mind ja mu hing ei taha millestki leida lohutust, vaid tahab jälle näha Teda ning täis saada temast . Ma ei suuda unustada minutikski ja mu hing vaevleb Tema järele ja suure viletsuse pärast nutan ma oigamisega: Heida armi, oh jumal, minu, Su langenud loodu peale“
Nõnda halas Aadam ja pisarad voolasid mööda ta palgeid rinna peale  ja sealt maha ja kogu kõrb kuulis tema oigamist ­¸ loomad ja linnud jäid kurvastusest  aga Aadam halas , sest tema patu pärast kaotasid kõik rahu ja armastuse.
Suur oli Aadama vaev pärast paradiisist välja ajamist aga kui ta nägi oma poega Aabelit Kaini poolt tapetuna siis muutus tema vaev veel suuremaks ja ta piinles hinges ja halas ja mõtles: Minust sünnivad ja paljunevad rahvad ning kõik hakkavad kannatama ja elama vaenujalal ja hakkavad teineteist tapma“. Ja see tema vaev  oli suur  nagu meri ja seda suudab mõista vaid see , kelle hing on tunnetanud Issandat ja kui palju Ta meid armastab.
Mina kaotasin Jumala armu ja hüüan koos Aadamaga :“ Oh Issand , ole mulle armuline.Kingi mulle alandlikkuse ja armastuse vaimu“.
Püha Siluan
(Tõlkinud Toomas Hirvoja ,Pärdi päevad Tallinnas 2014 Kava)
Eesti rahvalaul “Mutionu pidu.” (selle laulu algtekst avaldati 1926. aastal lasteajakirjas “Päikesetar”, ja algversiooni autoriks on autorAlide Dahlberg)http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/kultuur/mis-juhtus-mutionu-peol-tegelikult.d?id=44456377
Elas metsas mutionu,

keset kuuski noori, vanu.
:,: Kadakpõõsa juure all
eluruum tal sügaval.:,:
Kutsus kokku külalisi,
karvaseid ja sulelisi.
:,: Lendas vares, harakas,
kull ja kaaren nupukas.:,:
Vantsis uhkelt karuvana,
veeres siili okaskera,
:,: jänes nudisabaga,
orav kikkis kõrvaga.:,:
Joostes tuli väle põder,
hiljaks jäi veel reinuvader.
:,: Siis kõik lauda istusid,
pidurooga maitsesid.:,:
Karu imes mesikooki,
jänes rüüpas kastejooki,
:,: kaaren karusmarju sõi,
kull see kurejooki jõi.:,:
Põder limpsis samblasuppi,
orav näris käbijuppi.
:,: See oli päise päeva aal
pilla-palla pillerkaar.:,:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *